Kogume sahtlisse: detsember 2010

Kui me hommikul rongi peale läksime, ei olnud kellelgi und. Kui me Tallinnas rongi pealt maha tulime, läksime Patkuli trepist üles. Vanalinnas olid igal pool suveniiripoed. Käisime jõululaadal ka. Alguses olime natuke aega, pärast kauem. Paljud käisid Jõuluvana juures, mina mitte. Siis läksime Solarise keskusesse. Kogu 3. klass käis R-kioskis, teised kahandasid oma toiduvarusid. Siis me läksime Draamateatrisse, kus esietendus „Varastatud oranž jalgratas“. See oli kontrolletendus. See oli lõbus ja naljakas lugu. Teised meie klassikaaslased istusid kolmandas ja neljandas reas, aga meie K-ga viimases. K tahtis hirmsasti üles minna, aga lõpuks ei läinud. Vaheajal läksid K ja C kohvikusse, aga mina arvasin, et see on liiga kallis.

Seal näidendis olid Mari ja kaks poissi. Neile tuli külla Belgia professor, ta rääkis prantsusmaa keelt. Tal varastati jalgratas ära. See oli oranž ja mark oli Pežoo. Siis tulid politseinikud ja poisid tahtsid neid väga aidata. Nad läksid otsima oranži jalgratast, aga nad ei leidnud seda. Siis nad läksid tüdrukutelt abi küsima. Nad ütlesid, et „kui teie räägite, siis räägime meie ka“. Tüdrukud jäid nõusse, aga luiskasid, et sellel kahtlasel mehel oli must mantel, prillid ees ja tumedad juuksed ja kauboisaapad. Poisid helistasid politseile, aga see oli vale mees. Aga nad otsisid edasi ja siis nad tegi salaseltsi, selle nimi oli RAMPS.

Mulle jäi meelde see, kui me teatris olime. See oli põnev. Mulle meeldis, kui Timmule aed peale kukkus ja tüdrukud ja poisid naersid. Nad tegid seal laval pilte ja politsei võttis selle järgi vargad kinni. Ja viisid vargad vangi ja professor sai oma jalgratta kätte. Professor tegi poistele ja tüdrukutele jäätist välja. Aga politsei sõi vorste ja küsis kogu aeg juurde. Senikaua, kui teater lõppes ära.

Siis, kui me teatrisse läksime, siis me ei teadnud täpselt, kuhu me peame minema. Siis me nägime seina peal pilte ja ma teadsin mõnda inimest seal piltidel. Siis tuled vilkusid, see tähendas, et me pidime endale kohad leidma. Me pidime natuke ootama ja lugu hakkaski peale ja näitlejad tulidki. Seal oli nagu päris maja ja alguses poisid olid maja peal. All oli üks tüdruk ja üks naine. Pärast oli sellel naisel üks mees. Lõpupoole see mees laulis ja tantsis.

Me käisime Tallinnas. Mulle meeldis väga jõululaadal. Seal oli nii palju kauneid ja klaasist ehteid ning toredaid magneteid. Me käisime veel jõuluvanale laule laulmas ja saime ta käest piparkooke. Mulle meeldis ka Solarise keskuses. Seal me käisime poodides ja sõime. Mina ostsin endale Iidlpetsopi. Isale ostsin ma magneti. Ja oma väikesele õele ostsin ma käevõru.

Sõit Aegviidust Tallinnasse võttis kaua aega. Aga hommikul tuli väga vara ärgata. Õpilaspilet oli mul kaasas, rahakott oli mul kaasas. Teater oli nii äge, isegi raadios kirjeldati seda.
Tallinn on imeline linn. Kaks klassi said seda väga ilusat linna ka täpsemalt imetleda. Kõigil olid kotid toitu täis. Mõned ostsid poest lisaks, aga kõigil said kotid hiljem tühjaks. Mänguasjapoes ostsid ainult mõned ka midagi. K ostis rula ja S mängukiiru. R võitis loteriil kindad ja mõõdulindi. M leidis põhjapõdrad.

Kui me teatrist välja läksime, siis käisime päris libeda jää peal. Lõpuks läksime rongijaama. Mina käisin R-kioskis. Kui ma tagasi tulin, läksime mänguautomaatide juurde. Seekord ei vedanud! Lõpuks läksime rongi peale ja käisime igas peatuses kaarti uurimas. Lõpuks saime kõik bussi peale ja jõudsime õnnelikult koju.

Kogume sahtlisse

teisipäev, 14. detsember 2010

Tallinnas varastatud jalgratast ja muudki vaatamas

pühapäev, 5. detsember 2010

Nojah.., ja-jah!

Jõululuule

Ühe-tähe-lugu

Tänapäeva koolitüdrukud

Järjehoidja

Blogiarhiiv